Vabadussõda
keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu, andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums
Vcietis käsu alustada taganevate Saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome
lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis punaarme 12 000 mehega üle Eesti piiri Narva,
kus pidid esimese vastupanu esitama Tallinnast kohale veetud gümnasistid koos mõne salga
Narva koolipoistega. Pealetungivale vaenlasele astuti täiesti ettevalmistamatult vastu ning
kaitsejõude loodi taandumislahinguis. Rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14
000 kaitseliitlast, vähem kui pooled neist püsside ja varustusega ning ilma ainsagi suurtükita.
Sõja algusperiood oli Eestlastele väga raske - Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed
taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti, sealhulgas Tartu. Rahvast kadus usk
võitluse edukusse Venemaaga. Ka vabatahtlik kokkukutse ja osalt ka sunduslik
mobilisatsioon ei andnud loodetud tagajärgi.
Sõja õnne pöördumine algas 1918
annaabi.ee 
