Jägala ja Keila jõed ja joad.
1827. a. omandas maa-ala krahv A. Benckendorff, kes laskis siia rajada (arhitekt A.
Stackenschneider) uusgooti stiilis kauni mõisakompleksi. Loss, juga, lookleva jõe kohal
kulgevad rippsillad, joaalune kanjon ja selle kallastele jääv 25 ha suurune liigirikas (üle 80 puu-
ja põõsaliigi) park moodustavad Keila-Joal kauni ja meeliköitva vaatamisväärsuse.
Võrreldes vanu, 1862. a. tehtud plaane tänapäevastega, on õnnestunud kindlaks määrata ka Keila
joa taandumiskiirus, mis on olnud ligi 10 cm aastas ehk mõnevõrra väiksem kui temast veidi
võimsamal Jägala joal.
Inimene ei ole lasknud Keila joal omasoodu toimida, vaid proovinud ka sealt langevast
veest kasu saada. Andmed esimesest, joa lähistele ehitatud vesiveskist pärinevad 1555. aastast.
1928. a. joa kõrvale ehitatud elektrijaam (rekonstrueeritud 1958) on röövinud suure osa joale
määratud veest. Lähiajal on kavas elektrijaama taastamine.
Kasutatud kirjandus.
http://et.wikipedia
annaabi.ee 
