"taandsoostumisprotsessi" - 1 õppematerjal

Sooteadus

metsataimede kasvuks ebasoodsamad (see ongi puude puudumise põhjuseks) ning teatud aeg kulub paratamatult puurinde kujunemiseks. Oluline on kuivendamise kestus ja intensiivsus (kraavivõrgu tihedus, kraavide sügavus ja korrasolek). E. Lõhmuse (2004) järgi eraldatakse kaks alltüüpi: 1) jänesekapsa-kõdusoo, 2) mustika- kõdusoo. Jänesekapsa-kõdusoo on tekkinud viljakamas siirdesoos, madalsoos või lodus põhjavee alanemisest põhjustatud pikka aega kestnud taandsoostumisprotsessi tagajärjel. Mikroreljeef on puude olemasolust tingitud turba ebaühtlase vajumise tõttu tugevasti mätlik. Taimestik on põhjaveelise toitumisega ja sarnaneb arumetsades esineva jänesekapsa kasvukohatüübi omaga.  Muld keskmiselt kuni hästi viljakas. Enam levinud on I-II boniteedi kuuse-segametsad, vähem männi ja kase enamusega metsad. Peapuuliigiks on kõikjal kuusk. Esineb kuusikuid ja segametsi üle 500 tm/ha puidutagavaraga.