Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"taandamistsentriks" - 3 õppematerjali

TÖÖ nr 31 koonduvate jõudude süsteem
4
odt

TÖÖ nr 31 koonduvate jõudude süsteem

n ∑ → Fi=0 i n ∑ →M i=0 i=1 kusjuures kõik üksikud jõumomendid on arvutatud ühe ja sama vabalt valitud punkti suhtes 𝑃 ⃗ = 0 (saame valida taustsüsteemi, et see nõue oleks täidetud). Kui me valime jõudude koondumispunkti jõumomentide arvutamise taandamistsentriks, siis osutub, et kõik jõumomendid on nullid ja jääb järele ainult väliste jõudude vektorsumma nulli nõue (puuduvad keha pöörata üritavad jõud. Veel oluline: Jäigale kehale mõjuvat raskusjõudu võib vaadelda kui keha raskuskeskmesse rakendatud jõudu. Sellest järeldub, et gravitatsiooniväljas asetseva koonduvate jõudude süsteemi korral on jõudude koondumispunkt alati raskusjõu sihil. Ühel tasapinnal paiknevate koonduvate jõudude süsteemi korral on tasakaaluks

Füüsika → EHITUSFÜÜSIKA
40 allalaadimist
Insenerimehaanika eksami küsimuste vastused
9
docx

Insenerimehaanika eksami küsimuste vastused

) 16. Jõusüsteemi taandamine. Lemma jõu paralleelsest ülekandmisest (Lemma: Igat jäigale kehale mõjuvat jõudu võib paralleelselt üle kanda mistahes uude rakenduspunkti kui kehale rakendada lisaks veel jõupaar, mille moment on võrdne ülekantava jõu momendiga tema uue rakenduspunkti suhtes.) Peavektor. ( ~F=~F`=~F - seda jõudu nimetatakse peavektoriks; Peavektor on jõusüsteemi invariant) Taandamistsenter. ( Valitud punkti O nimetatakse taandamistsentriks) Jõusüsteemi invariant. ( Jõusüsteemiga seotud suurusi, mis ei sõltu taandamistsentri valikust nimetatakse jõusüsteemi invariantideks). Staatika põhiteoreem (Teoreem: Suvalise jõusüsteemi saab tsentrisse taandamise teel asendada ekvivalentselt jõusüsteemiga, mis koosneb ühest jõust (süsteemi peavektor) ja ühest jõupaarist (mille moment on võrdne jõusüsteemi peamomendiga valitud taandamistsentri suhtes).) Tsentraaltelg

Mehaanika → Insenerimehaanika
134 allalaadimist
D’Alembert’i-printsiip
52
doc

D’Alembert’i printsiip

A P1 2 P2 Joonis 1.2 Nüüd tuleb joonistada süsteemi kehadele vajalikud inertsjõudude peavektorid ja peamomendid. Keha 1 puhul võtame taandamistsentriks varda masskeskme C. Kuulikest 2 vaatame kui masspunkti. Masspunktil on ainult inertsjõud, mis rakendatakse alati sellesse punkti endasse ja ei mingit inertsjõudude peamomenti punktmassil ei ole. Seega valemite (C1), (C2) ja (A) alusel saame 1 = -m1aC , M 1 = -I 1C , 2 = -m2 a 2 (1.1)

Mehaanika → Dünaamika
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun