rühmad oksüdeeruvad karbonüülühenditeks. Hästi toimub ka oksüdatsioon päikesevalguse toimel (NB! Puuvillased kardinad). Ettevaatlikult oksüdeeritud tselluloos on aga hästi värvitav. Suurema õhuniiskuse korral kardab tselluloos aga baktereid ja hallitusseeni. Tekstiilimaterjalide ettevalmistusprotsessis (värvimisel, viimistlemisel) kasutatakse sadu kemikaale, mida toodavad maailma erinevad firmad. Neid klassifitseeritakse: happed, alused, oksüdeerijad, taandajad, tärklised jne. Aga ka pleegitajad, pehmendajad, tihkestid, adhesiiv, leegi tõkesti, pindaktiivsed ained jne. Ja nende segud. Kõige laiemalt kasutatakse 1. Vesi värvimisel, viimistlemisel. Veele rida nõudmisi (Õige pH, kareduse näitajad vajalikud, puhtus). H2O2 pleegitamisel peab vesi olema praktiliselt raua, nikli, vase jt metalliioonide vaba. Vesi tuleb enne puhastada ja tuleb ka pärast puhastada. 2. Happed, alused ja soolad. Nende abil reguleeritakase aluselisust,
Oksüdeerivad ained, s.o. ained mis meelsasti omandavad elektrone, on näit. O(0), Cl(0), Fe(III), Cr(VI), Mn(IV), Mn(VII), N(V), N(III), S(0), S(IV), S(VI) ja Taandavad (annavad meelsasti elektrone ära) on H(0), Fe(0), Mg(0), Fe(II), Cr(II), Mn(IV), Ni(III), Cl(-I), S(0), S(-II), S(IV). Nagu näha, vabade elementide oksüdatsiooniaste on null, elemendid vahepealses oksüdatsiooniastmes võivad sõltuvalt tingimusist olla nii oksüdeerijad kui ka taandajad. Üldine reegel on: oksüdeerimine ei toimu kunagi ilma taandamiseta, moodustub konjugeeritud redokspaar. Siin on otsene analoogia happe – aluse tasakaaluga. Näit. pliisulfiidi oksüdeerimine lämmastikhappega, vt.N.Katt, lk.44 (2000 a) Redoksreaktsioonide tasakaalustamine põhineb laengu jäävusel: saadud elektronide arv võrdub loovutatud elektronide arvuga. Keerulistes redoksreaktsioonides tavaliselt esineb kolmanda komponendina vesi
annaabi.ee 
