Maakorraldus
1688.a algas Liivimaal maade hindamine ja adramaade revisjon koos teise ringi
maamõõtmisega. Maade hindamisel lähtuti selleaegsest maamõõduühikust- tündrumaast.
Hinnati ainult põllumaid, heina-ja karjamaid ei hinnatud, need loeti põlluga lahutamatult
seotuks. Põllumaa jagati Liivimaa maahindamisel põlis-ja võsapõlluks. Pärast maa
mõõtmist ja väärtuskraadi kindlaksmääramist arvutati põllu- ja võsamaa ning kogu
talumaa hindeväärtus taalrites. Maa-ala, mille hindeks oli 60 taalrit, kuulutati
revisjoniadramaaks. Revisjoni tulemusena suurenes tunduvalt revisjoniadramaade arv,
koos sellaga ka mõisatelt võetavad riigimakus ning kokkuvõttes riigi sissetulekud.
7. Esimesed laialdased maakorraldustööd (Saaremaal). (lk 61)
Põhjused. Esimesed laiaulatuslikud maakorraldustööd Eestis on seotud maasuhete
reguleerimisega Saaremaa riigimõisates 18.saj II poolel. Reguleerimise vajadus oli