Keskaeg - kirik
(põllutöö, hingehoid, haigete põetamine). Kohustuslik oli ühine söömine, magamine ja
palvetamine.
Pidulikule liturgiale (vaimuliku laulust ja koguduse vastulaulust koosnev
jumalateenistuse osa) ja maarjakultusele on augustiinlate-koorihärrade vaimsuses
pühendatud sama palju tähelepanu kui teoloogilistele teadusuurimistele.
Riietust: koosneb valgest taalarist ja selle peal kantavast valgest liturgiarüüst, mis
hiljem lühenes koorikuueks. 18. sajandist must taalar.
Haridus: õppetegevusele suur tähelepanu. Rajasid St. Victoria kooli ja Chartres'i
toomkooli, mis said kogu Õhtumaa juhtivateks õppeasutusteks.
Lisaks sellel oli iga augustiinlaste-koorihärrade kloostris oma enda kool, mis jagati
internseks ja eksternseks haruks. Esimeste eesmärgiks oli kloostrijärelkasvu
ettevalmistamine ordueluks, eriti hingehoiutööks. Eskternkoolid andsid haridust
aadlikele ja hiljem kõrgkodanlastele.