Aleksandr Puškin
valu ei tohi tahet lämmatada. 10. veebruaril Pukini suri. Sõnum tema surmast levis kulutulena üle
Neevalinna ning peagi kogunes poeedi maja väravasse tuhandeid inimesi. Valitsus ehmus...
Lühike loomingu ülevaade
Luule
Pukini säilinud luuletustest varaseim pärineb 1813. aastast. Juba varakult kujunes Pukini ideaaliks
elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes
"Taadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja
Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Pukini armastusluule
pärliks on
"A. P. Kernile". Eriti tundeerksalt väljendab poeet oma suhtumist lemmikaastaaega luuletuses "Sügis"
(1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825).
Pukini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: "Prohvet"
(1826)