"ta1vevahe1dumisel" - 1 õppematerjal

Lambakarjus ja aeg

raakimise ja moistatuste moistatamisega p66rasid inimesed hamara- maailma kaalukeele enda kasuks ning kahandasid hirmude koormat. Ikka Dli koigel mate ja eesmark, et homne oleks Farem tanasest. Kularahvaskuulas meeleldi lambakarjusejutte kaugetestmaadestja AIVARJURGENSON sa1aparastest1innadest,kuid need olid a1atiuued 100d,nende vagi ei saa- nud olla suur ning seeparastkó1basid nad vaid mee1elahutuseks.Karjust seeei pahandanud, tema jutustas, mida teadis. Tema jaoks ei olnud suve ja ta1vevahe1dumisel sel1isttahtsust nagu ki.ilarahva1e - ta e1assuvesja talves korraga, need olid koos i.ihes igavikulises ja karjusele kaega- katsutavas hetkepi1dis. Enamgi vee1- ka kóik kunagi nahtud kevaded ja suved, kóik aastad, mi1lesseta oma ja1aja1gioli jatnud - i.ikski neist ei olnud lahkunud olematusse, vaid pi.isis kestva1t ta pihkudes. Minevik ei vajunud pimedusse ja nii ei saanud pimeduses 011aka tu1evik - karjuse hing 1endasva1gunoo1ena1abiaegadeja tómbas 100rid a1gusteja 1óppude vahe1t