Jumalaema kirik pariisis
Seal sai ta tuntuks sõnavõttudega surmanuhtluse ja sotsiaalse ebaõigluse
vastu ning sõnavabaduse ja Poola iseseisvuse poolt. Pärast 1848. aasta revolutsiooni valiti ta Teise
Vabariigi seadusandlikku Assambleesse ja Konstitutsioonilisse Assambleesse.
Kui Napoleon III haaras 1851 täieliku võimu ja kehtestas antiparlamentaarse põhiseaduse , nimetas
Hugo teda avalikult riigireeturiks. Kartes oma elu pärast, rändas ta algul Brüsselisse ja siis
Guernsey saarele elama . Seal elas ta1870. aastani ning kirjutas Napoleon III vastaseid pamflette
"Napoleon väike" ja "Kuriteo ajalugu". Prantsusmaal need keelustati, kuid olid sellegipoolest
mõjukad. 1859 andis Napoleon III armu kõigile poliitilistele kurjategijatele, ent Hugo ei soovinud
endistviisi Prantsusmaale tulla. Ales pärat Napolioni kukutamist aastal 1870 naases ta kodumaale,
kus teda võeti vastu rahvuskangelasena ning valiti kohe Rahvusassambleesse ja Senatisse. Ta on
olnud läbi aegade üks paremaid Prantsuse kirjanike