Inimgeograafia raamatu esimese osa kokkuvõte
inimgeograafilise tegelikkuse enda areng, mida ta uurib. Selles arengus v6ib eristada kaks
etappi:
· nn. kvantitatiivse revolutsiooni aeg, mil inimgeograafia asendas oma varasema
regiooniparadigma uue, esialgu killl veel ebaküpse ruumikorralduse paradigmaga ja
jagunes seejuures kaheks peavooluks;
· -nn. lahknemisperiood, mil peavoolud küll mõnevõrra täiustusid, kuid jäid elu
arengust maha, aga langesid samuti t6sise filosoofilise kriitika alia ja nende k6rvale
t6usis veeI kaks voolu, mis üldiselt kasutavad küll ka ruumikorralduse paradigrnat,
kuid hoopis teises kontekstis.
Nähtuste ja nende suhete ümberkujunemine, asukoha valik ja muutmine geograafilise ruumi
kui suhtlemiskeskkonna m6ju all on nähtuste ruumiline korraldumine ja selliste protsesside
tagajarg -nähtuste ruumiline korraldus.(bunge)
Schaefer. - Paradigmavahetuse alguseks v6ib lugeda Fred Schaeferi raamatu "Erandlikkus