"Vesi" Toomas Raudam
Miks sa kogu aeg loed, miks sa isegi
nuud, kui su ema sureb, lugemist jarele ei jata?"
"Ma armastan teist elu, mitte seda, mida elab ema."
"Kuid miks ei votnud sa doktor Sobakovilt ravimeid vastu?"
"Emal on vahk. Ravi pohjustab kiire surma, ravimata jatmine pi-
kendab elu."
"Ka minul oli vahk. Mind raviti."
"Elasid kauem?"
"Ma ei tea. Ma olen sumud."
Kaks nadalat elame ilma kellata. Arvestame aega ise. Ka teine koolitadi ei
ilmu solidaarsusest t661e. ]6ukamatel on kaekellad. M6nel isegi mitu,
TOOMAS RAUOAM
kirikuopetaja pojal naiteks. Need on sumute kellad, mille leinajad on
tanutaheks jutluse ja matusetalituse eest opetajale jatnud. Me jaotame
kellad omavahel ara, igas klassis peab olema vahemalt iiks kell. Kui see
iiks pingist touseb, on tund loppenud. Loomulikult on kellad ka opetajatel,
kuid nende aega me ei usalda, vahel satuvad nad hoogu ja raagivad iile
aja. Me teeme enda aega ise, seeon helmi-helin, mis meie korvus kolab.