Metsiktüüpi T faag (r+) põhjustab väikeseid laike säbruliste äärtega. Tema kiirelt lüüsiv mutant r aga põhjustab bakterikultuuris suuri laike, mille ääred on selgelt piiritletud. Teine üks sagedamini jälgitavaid faagi fenotüüpe on seotud faagi peremeesringiga. Peremeesringi mutandid on võimelised nakatama ainult teatavaid bakteritüvesid. Näiteks faag T2 nakatab E. coli tüve B rakke. Selle tüve mutant B/2 on T2 infektsiooni suhtes resistentne. Faagi T2 peremeesringi mutant T2h on võimeline nakatama mõlemaid E. coli tüvesid. Nii faagi T2 kui ka tema mutandi T2h laikude morfoloogia on sarnane. Kui aga segada kokku E. coli tüved B ja B/2, tekivad läbipaistvad laigud üksnes bakteri segakultuuri nakatamisel T2h-ga. T2-ga (T2h+) nakatamisel on faagilaigud hägused, sest see faagi tüvi on võimeline paljunema ainult algses E. coli tüves B, B/2 rakkude kasv saab toimuda aga ka seal, kus tüve B rakud on lüüsunud. Geneetiline rekombinatsioon faagides.
Faag nakatab tardsöötmele külvatud baktereid ja lüüsib need – tekivad rakuvabad laigud (plaagud) Laigud võivad olla erineva suurusega, servadega (säbrulised või ühtlased), läbipaistvusega (selged või hägused) Bakteriofaagide fenotüüp Faagilaikude morfoloogia: Metsiktüüpi faag T2r+ – väikesed säbrulised laigud T2 kiirelt rakke lüüsiv mutant T2r – suured teravaäärelised laigud Faagi peremeesring: Metsiktüüpi faagid nakatavad E. coli tüve B Metsiktüüpi T2 (T2h+) ei nakata B tüve mutanti B/2 : B + B/2 segu puhul on laigud hägusad T2 mutant h (T2h) nakatab tüvesid B ja B/2: B + B/2 segu puhul on laigud läbipaistvad Metsiktüüpi faag T2r+ – väikesed säbrulised laigud T2 kiirelt rakke lüüsiv mutant T2r – suured teravaäärelised laigud B + B/2 segu puhul saadakse metsiktüüpi faagiga h+ hägusaid laike ja mutandiga h läbipaistvaid
T8v = 18+10= 28 T9v = max{15+3= 18 ;28+1= 29} =29 T10v = 29+10 =39 T11v = 39+2 =41 T12v =41+15 =56 T13v = 56+10 =66 T14v = 66+5= 71 T15v =71+3 =74 T16v = 74+3 =77 T17v = 74+6 =80 T18v = max{77+2=78; 80+2=82} =82 T19v = 82+3= 83 Võtame direktiivajaks kriitilise tee pikkuse Tdir =Tkr =83 Sündmuste hiliseimad toimumisajad saame, kui lahutame direktiivajast pikima tööaja kuni lõpptulemuseni alates vastavast sündmusest. Tdir – wi. Sündmuse hiliseimad toimumisajad: T1h = 83- 83 =0 T2h =83-76= 7 T3h =83-82= 1 T4h =83-72 =11 T5h =83-70= 13 T6h =83-57=26 T7h =83-65= 18 T8h =83- 55= 28 T9h = 83-54=29 T10h=83-44=39 T11h=83-42=41 T12 h =83-27=56 T13h =83-17=66 T14h =83-12= 71 T15h =83- 9=74 T16h =83-3=80 T17h =83-3=80 T18h =83-1=82 T19h =83-0=83 Lisades kõik saadud tulemused tabelisse saame arvutada välja ajareservi iga sündmuse juures. Sündmus Varaseim toimumisaeg Hiliseim toimumisaeg Ajareserv (Ri = Tih –Tiv )
annaabi.ee 
