Tänapäeval tuntakse imetajatel viite erinevat maitseaistingut: magus, kibe, soolane, hapu ja umami maitse. Maitseaistinguid võib olla veel ning erinevatel loomaliikidel võivad esineda väga erinevad maitseaistingud. Näiteks lülijalgsed võivad maitsemeele abil detekteerida ka rasvu, vett ja lahustunud süsihappegaasi. Maitseretseptorid detekteerivad maitsestiimuleid tänu retseptorvalkudele. Näiteks imetajad detekteerivad magusaid ja kibedaid aineid läbi G-valgu perekonda kuuluvate T1R, T2R perekonna geenide. Hapusid stiimuleid ja soolsust detekteeritakse aga tänu erinevate ioonkanalite. Kompimine Kompimine ehk kompimismeel (ingl. k. touch, tactition või somatosensation) on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust ja mehaanilisi omadusi[9]. Sarnaselt kuulmisele eeldab kompimismeel mehhaaniliste stiimulit detekteerimist ning arvatakse seeläbi mehhanosensatsiooni alla. Mitteklassikalised meeled
-qder8oruaP ln g' urslureu.{P Jrloralf,s ueatu srql IIIA nopuns s.{aa^ lsel uI Arols aq1 ldacce lo :sra{Jo,lA u-8}a 'uorlepdod a8e 8u!{ro& aql T7 Jrulouoca JO SloloIu tel 3 -uauepunJ aql aJe aldoad qslulurD JaqunJ [[t1rsaIIlaJ 'saSuBqJ asaql as,{ls}er 1b uorsuedxe Plder V'aldoad SutPuedxa 01 'Sa^Iluacut xel se qcns pa-lllar Jo Jaqlunu 'sJa^a[ cftrrouo aql a^eq ]ou ,{lprder B Uoddns 01 a^eq '8002 ttro4 'lll/rr acloJ{Iolr op.,{1dunsPuetlors PUBPuel 'alq paqslultulp slql lBt{} s.roqs -8ug Jo suot8a: aql lng -qnq Sutsnoq lseg-qlnos aq] pIu.rel.{d uorlelndod aqJ
l,lEutaq*tuq gVour.rStooNrTEoec(N )tr Sd-ue €er)Jsvr.:sef) OsoptR,((l(r^.tf(n vvqrltqfu*t't' ruse^'a^.,toovj{qoer"-u - Qvc&,.'*i-k **Y^.:H*r.^,^- *"*r**, -o^'". *l(u&-e-.rau.o''bvtogru'tpcal ffi cccwax ,}4,}t1r.) Lc"Uqurbtr,h^ nui^Jsri V'Fttsccdo"oX*, Lffte:cila*u*cfu *y: ffi*ffi;t;x'lrs;# ertc^-r't4t*^'Jtn* n!/r8ureie4' .o,*'ct!,u* .r^i.^ir,j,^ .* .,
Lt ht* l'-q' { * h. t$,1 tnl- :-& lB=3.qK h,t-.-il. ieLql, I^W,4"1f.1-{.1^^t"lf, [""*t1r*{ur utt{ ^ltf'o"d,l IW* t' V I +
so isohoorse protsessi põhivõrrand. Olekuparameetrite vaheline seos isohoorses protsessis. s2-s1=cvln(p2/p1)=cvln(T2/T1), (entroopia). p T q=∆u+l, l=0 v s 2) Isobaarne protsess on protsess, mis toimub püsival rõhul. (p=const ja p=0).Ideaalgaaside korral järeldub võrranditest v1p1=T1R, v2p2=T2R, et v2/v1=T2/T1 Gay-Lussaci võrrand. Siin termodünaamilises süsteemis tehnilist tööd ei tehta ning termodün. keha üleminekuks olekust 1 olekusse2 vajalik soojushulk q=cp(t2-t1). Seega on isobaarilises td protsessis keha poolt juurdesaadav või äraantav soojushulk võrdne protsessis esineva entalpia muutusega. Joonis: p T v s 3) Isotermiline protsess
annaabi.ee 
