Lambakarjus ja aeg
,sel~est,kuidas ta temast vóitu sai. Nii moodusid aastad. Igal kevadel viis
ta karja m1igedesseja igal sugisel tuli karjaga taas kulla. Tema hoole all
kari kasvas ja ta ise ei vananenud uldse. Igal sugisel k1iis Aeg teda kulas
kiusamas, kuid alati pidi ta pettunult lahkuma. Sest karjus ei tahtnud
temaga kaasa minna. Ja nU vahetusid sugupólved ja ajad, aga karjus viis
kevadel ikka karja m1igedesseja tói sugisel taas alla ning vananemist ta ei
tundnud. Ainult seda oli ta t1ihele pannud, et Ajale olid kortsud n1ikku
tulnud.
~