Sihtmärgil peab olema Su jaoks väärtus. Tee karme valikuid, millele Sa oma tähelepanu annad. 8. Eemalda segajad. Ära lase oma tähelepanusse sissesõita ega ära lase oma tähelepanu sihitult uitama. Mäluvõistlustel osalejad kasutavad sageli kõrvatroppe ja pöörduvad pilguga tühja seina poole. 9. Väldi paralleeltegevusi. Keskendu ühele asjale korraga. Tähelepanu liikumine mitme objekti vahel ei lase süveneda ja loob pealiskaudsust. 10. Ära lase igavusel tekkida. Tee oma tähelepanuobjekt põnevamaks, luues endale näiteks võistlus, kasvõi iseendaga, või tee oma tegevusest mistkitsorti mäng. Leia viise mõelda tegevusest erinevalt, muuta tempot ja tähelepanunurka. 11. Kasuta tehnikat “5 veel”. Mida iganes teed, kui tunned et tähelepanu hajub, lepi endaga kokku, et teed 5 veel – loed 5 lehekülge veel, töötad veel 5 minutit, vastad veel 5 kirjale jne. 12. Rakenda emotsioonid oma eesmärgi teenistusse. Loo teadlikult sisemine kirg oma tegevuse ja eesmärgi suhtes
Need teadmised pärinevad enamasti erinevate ajalooallikate fragmentidest ning ilukirjandusest. Varaseimad neist on legendid. Enne aedu aga veidi linnadest Kreekas. ANTIIK-KREEKA LINNAPLANEERIMINE Esimesena mainis linna HOMEROS, ta nimetas nõnda asula kindlustatud siseosa (eristamaks seda sõjaväelaagrist). Linna vorm huvitas kreeka õpetlasi (eriti 5. ja 4. saj e.Kr) ainuüksi asendi, kliima ja plaanistuse seisukohalt, nende peamine tähelepanuobjekt oli polise struktuur. Kreeka linnades olid kolm tähtsamat ehitist turg (ka agoraa), gümnaasium ja teater. Antiikse Kreeka pealinnaks oli Ateena, iidse Ateena ja kogu Kreeka sümbolistlikuks keskuseks ja kompositsiooniliseks dominandiks peetakse akropoli, mis on sõna-sõnalt tõlkides "kõrge linn" (Vt Antiigileksikon I, lk 26). Jumalate asupaigana väljendab see kõrge platoo meresõitjate, kaupmeeste ja sõdalaste vaimset majakat. Akropoli hoonete avarates portikustes ja