Wislawa Szymborska Wlodek
Kogumik ,,Herakleitose jões" viib meid rännakule läbi
inimlikkuse ja inimeseks olemise lahinguvälja, mis näitab ennast ühtaegu nii trööstitu kui ka
lootusrikkana.
Läbinägelikkuse ja iroonia kõrval tõuseb Szymborska tekstide tähtsa omadusena esile nende
lapselikkus kõige paremas tähenduses. Luuletajal on õnnestunud oma loomingus näidata
tavapäraseid esemeid ja olukordi harjumatus ja ebaharilikus, kohati lausa imetabases valguses.
Kuigi tihtilugu räägitakse Szymborskast kui võrdlemisi pessimistliku maailmavaatega luuletajast,
on ta ise rõhutanud elu ja maailma absoluutset imelisust. Sõjad, kaotusvalu ja kõikjal valitsev
kurjus sulanduvad tema loomingu vaatenurgast üldisesse pilti eksistentsist, mis hoolimata oma
konarustest moodustab siiski harmoonilise terviku. Igivanale küsimusele, kas olla või mitte olla,
annab Szymborska luule minu meelest täiesti ühese vastuse: olla, muidugi olla, ja seejuures nii
olemas kui võimalik.