VARAUUSAEG
keskaja lõpul, mil Moskva ja Leedu jagasid kunagise Kiievi riigi alasid. Moskva suurvürstiriigi taotlus
,,esiisade pärandusele" vallandas kestvad sõjad Leeduga, sundides viimast lähenema Poolale.
Varauusaja alguses valitsesid Poolat Leedu päritolu jagelloonid, kes olid samaaegselt (kuni 1526) ka
Tsehhi ja Ungari troonil.
Riigikorralduselt oli Poola erandlik kogu Euroopas. Siin koondus aristokraatia ja alamaadel
(szlachta) ühiselt tugeva kuningavõimu vastu, mis tagas Euroopas ainulaadsed aadlivabadused ja
privileegid. Kõrgem võim riigis kuulus seimile, mis koosnes kõrgaadlit esindavast senatist ning
szlachta't esindavast saadikutekojast. Alates 1505. aastast oli kõigil seimi saadikutel vetoõigus:
piisas ühest püsti tõusnud saadikust, kes ütles veto või nie pozwalam, et jätta arutatav seaduseelnõu
vastu võtmata. Kõik kuninga korraldused vajasid seimi heakskiidu. Sisuliselt kehtestus Poolas
annaabi.ee 
