Elu võimalikkusest planeedil Marss
bioloogiliste mõjude avastamiseks ja uurimiseks katseorganismina. (Jaak-Kristjan Sutt, 2011)
2.2.1. Ussid kosmosejaamas
Varbussi head omadused on muutnud selle üheks enim kasutust leidvaks molekulaar- ja
arengubioloogia mudelorganismiks. Varbussil on umbes 20000 valku kodeerivat geeni,
inimestel on neid 23000. Suures osas on inimese ja varbussi genoomid samad- hulk geene
täidavad mõlema puhul peaaegu samu ülesandeid. Szewczyki teadlasterühma eesmärk oli
kindlaks määrata, kas varbuss on orbiidil sama sobilik kui ta on maa peal. Selle saavutamiseks
tegid nad usside kasvukeskkonda reguleeriva automaatse süsteemi, mida saaks ka eemalt
jälgida. Pärast selle valmimist viis kosmosesüstik Discovery 2006. aasta detsembris 4000
varbussi rahvusvahelisse kosmosejaama ning teadalased jälgisiid neid järgnevad kolm kuud.
Ussid harjusid uue keskkonnaga üsna hästi nende kasvamine ja paljunemine jätkus kuigi