Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis
kaaluda alternatiivseid võimalusi ega seletusi, pigem on teise isiku hindamise tulemus ette
ennustatav ja otsustatud mõne suvalise tunnuse alusel, mida objekt omab.
Kuulmislangusega laps tunneb end tavaklassis erinevana, kuna kannab kuulmisabivahendeid
ning tema jaoks võib olla suhtlemine eakaaslastega raskendatud (Reilson, 2005). Mitmed autorid
(Reilson, 2005; Tvingstedt, 1993 jt.) arvates on oluline õpetajapoolne positiivne ja toetav
suhtumine. Sara Szelazkiewicz (2000) kirjutab oma töös ,,Kuulmislangusega õpilase toetamine",
et õpetajal on palju teha, et valmistuda kuulmislangusega õpilase tulekuks klassi. Lisaks
õpetamisprotsessile tuleb püüda muuta kaasõpilaste negatiivseid hoiakuid ja eelarvamusi
kuulmislangusega õpilaste suhtes.
Suhtumine kuulmislangusesse
15
annaabi.ee 
