Venemaa väed võidukad. · 9. oktoober 1708 Lesnaja lahing. Rootsi korpus sai lüüa. · Rootsi armee raske talv Põhja-Ukrainas. otsustavamad aastad 2 · 8. juuli 1709 Poltava lahing. Rootsi väed said lüüa. · Karl XII pääses Türgi valdustesse 5 aastaks maapakku. · Peeter I saadik Istanbuli, nõudis Karl XII väljaandmist. Saadik vangistati. otsustavamad aastad 3 · Peeter I tungib Osmanite riiki. · 20. august1709 Saksi äed Poolasse, Rootsi väed tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi. · Stanislav I Leszynski põgenes välismeele. · Poola ja Taani uuesti Rootsiga sõtta. otsustavamad aastad 4 · Novembris 1709 Taanlased hõivasid Skane. · 28. veebruar Helsingnori lahing. Taani armee saab lüüa. · 1710 juuni-oktoober venelased vallutasid Viiburi, Riia, Pärnu, Paide, Haapsalu, Kuressaare ja Tallinna. · Balti aadelkonna eesõigused säilisid. otsustavamad aastad 5 · 1713-1714 põhiseadusevastane Rootsi sewisustekogu, mis pakkus
Seepeale tungis Peeter oma väega Osmanite riiki. Türklased piirasid Pruti ääres asuvas Huþis Vene väed ümber. Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetril auga taganeda. Pruti rahuga kohustus Peeter loovutama Azovi kindluse ning tõmbuma tagasi kasakate aladelt. Pärast rootslaste kaotust Poltava lahingus tühistas August Altranstädti rahu. 20. augustil 1709 marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi. Stanislaw I Leszczyski põgenes välismaale. 2.3Sõjategevus Taanis ja Preisimaal Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. 28. juunil 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. Hannoveri kuurvürstiriik pretendeeris Bremenile ja Verdenile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid Pommerimaal: Szczecinit, Usedomi saart ja Wolini saart. Ka Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja- Saksamaal
Seepeale tungis Peeter oma väega Osmanite riiki. Türklased piirasid Pruti-ääres asuvas Huþis Vene väed ümber. Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetril auga taganeda. Pruti rahuga kohustus Peeter loovutama Azovi kindluse ning tõmbuma tagasi kasakate aladelt. Pärast rootslaste kaotust Poltava lahingus tühistas August Altranstädti rahu. 20. augustil 1709 marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9 tuhat meest) tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi. Stanislaw I Leszczyski põgenes välismaale. Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. 28. juunil 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. Hannoveri kuurvürstiriik esitas pretendeeris Bremenile ja Verdenile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid Pommerimaal: Szczecinit, Usedomi saart ja Wolinit. Ka Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.