Taani raamatukultuur
Ta saavutas
ennenähtamatu elavuse Taani teatrielus, tükid omandasid säärase populaarsuse. Vodevill pidi
tema selgituste järgi olema ooperi ja komöödia (kahe tunnustatud liigi) kokkusulatis ja
omama erilisi reegleid. Heibergi formaalne esteetikasuund kaitses vormi sisu ees. Peale
vodevillide on Heiberg kirjutanud mõned rahvalauludega ehitud, hästiõnnestunud
romantilised laulumängud: ,,Elverhöj" (Haldjamägi 1828), ,,Syvsoverdag" (Seitsme magaja
päev 1848). Püsiva väärtusega teose aga, kus tema intelligentne, satiiriline talent kõige
kunstipärasemalt on avaldunud, lõi ta 5-pildilise dramaatilise luuletisega ,,Üks hing pärast
surma" (ilmus kogus Uued luuletised 1841). Sellesse vormiküpsesse allegoorilisse satiiri on ta
koondanud kogu oma usulise, poliitilise ja kunstilise maailmavaate ja vaimukuse. Teos on
taani kirjanduse üks kõrgkohti nii vormilt kui ka mõtteliselt. Oma ajakirjades ,,Köbenhavns
annaabi.ee 
