Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu
selle korrapärastele üleujutustele, mida põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal
Niiluse ülemjooksul. Sealt jõuab tulvavesi Egiptusse iga aasta juulis-augustis. Üleujutus kestis
oktoobrist-novembrini ja seejärel jättis alanev vesi endast maha pehme ning väga viljaka
mudakihi. Sellist maad polnud vaja künda: täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad
seemne sügavamale mudasse sõtkuksid. Talvel ja kevadel vili kasvas ja küpses ning syve
hakul võis asuda saaki koristama. Südasuveks oli maa päikesest kõrbenud ja viljatu, kuni uus
üleujutus kogu ringi taas sisse juhatas.
Kunstlike terassidega sai pikendada tulvavee püsimist kõrgematel oruservadel. Samuti võis
lihtsate, kooguga kaevu meenutavate veetõstukite saduff'ide abil toimetada vett sinnagi,
kuhu üleujutus ei ulatanud.
Geograafiline eraldatus hoidis Egiptust võõraste sissetungi eest ja kaitsevajadused ei nõudnud
kuigi palju tähelepanu