Armeenia
Keskaeg
Seoses araabia riigi nõrgenemisega tekkis Armeenias mitu kohalikku kuningriiki ( 9.-11.saj.)
Neist kõige võimsam oli Bagratid (Bagratuny), mille pealinn oli Ani (884-1045.a.), kuid peagi
see lagunes ja samadele maadele tekkis veel kaks kuningriiki: üks Ararati mäe lääneküljele
keskusega Karsas (962 1064. a.) ja teine Armeenia põhjaossa keskusega Loris (982-1090.a.)
Samal ajal tekkis sõltumatu Vaspurakani kuningriik Vani järve orus. Synikid asutasid
kuningriigi Syniikias (tänapäeva Zangezury) Sevani järvest lõunapool (970-1166.a.)
Samaaegselt tekkis mitmeid vürstiriike. Vaatamata arvukatele sõdadele toimusid just sel
perioodil suur majanduse areng ja kultuuri õitseng. Kuid seejärel tungisid maale bütsantisid,
kellele järgnesid türgi-seldzukid. Vahemere piirkonna kirdeosas asuvas Kilikiya orus, kuhu
juba varem oli elama asunud palju armeenlasi, tekkis maaomanike nn ,,Pagenduse Armeenia".