Lisaks pole linnapiirkonnas võimalik säilitada kõiki rohekoridore, kuna antud piirkond on niigi tiheasustatud, siis ei saa loomade sattumist linna välistada ja suurtele loomadele liikumisteede loomine nt ökodukt on ebaotstarbekas. Viiendikku järvest kattev taimestik on liigivaene. Kõige rohkem leidub kaldaveetaimestikku. Järves on palju fütoplanktonit, millesse kuulub ka kogu maailmas haruldane ränivetikas Synedra berolinensis. Põhjaloomastikku on vähe. 11 Suure antropogeense surve all on ala, mis Harku jääb järve ja Paldiski maantee vahele. Seal levib peamiselt roostik, niisked niidud ja pajupõõsastik. Surve Harku järve läänekalda niitudele ja põõsastikele on väiksem, kuid seal on ohuks arendustegevus (elamuehitus) Harku vallas
oksdeerimisel ja anorgaaniliste hendite oksdeerimisel 20 oC juures viie vi seitsme peva jooksul. O2 org.aine ..CO2 +HO +NH4 .+bakterite biomass 2 O2 bakterite biomass ..algloomade biomass +CO 2 . Reoveeseen Bakterid Sphaerotilus natas, Zooglea sp., Beggiatoa alba, Flavobacterium sp. Seened Geotrichum candidum, Leptomitus lacteus Algloomad Colpidium, Chilodonella, Paramecium, Uronema Vetikad Stigeoclonium tenue, Navicula spp., Fragilaria spp., Synedra spp. toksilisusele vib heitvesi muuta vee keemilisi omadusi ja gaasireiimi veekogus. Orgaanilise aine lagundamisel kulutatakse hapnikku, mille tulemusena vib tekkida hapniku defitsiit. Hapniku madal kontsentratsioon phjustab osade aeroobsete veeorganismide (n. kalade, vhilaadsete) surma. Orgaanilise aine lagundamisega kaasneb veel metaani CH4, vvelvesiniku H2S ja CO2 kontsentratsiooni tus vees, mis mjub toksiliselt veeorganismidele. Lmmastiku ja fosfori lisandumisel veekogudesse nende
annaabi.ee 
