"Isa Goirot"
kulunud, linad on plekilised ja määrdunud, toolid on vigased, põrandad täis lohke. Lühidalt
seal valitses viletsus, maja oli kõdunemas.
Proua Vauquer on umbes viiekümneaastane, kellel on elus olnud palju õnnetusi. Tema mees
oli käitunud temaga halvasti ning jätnud vaid silmad nutmiseks ning selle õnnetu maja
elamiseks. Proua ise arvas, et ta on kannatanud kõike, mida on võimalik kannatada. Naine
elas koos oma paksu köögitüdrukut Sylviega, kes valmistas sisepansionäridele eineid ning
hoolitses majapidamise eest. Tal oli ka uksehoidja Christophe, kes edastas teateid ja tegi ka
aeg-ajalt kelneri tööd. Tema juures elas preili Michonneau, vanatüdruk, kes hiljem osutus
äraandjaks ning aeti teiste majaelanike soovil pansionist minema, temaga koos läks ka härra
Poiret, kes oli vana rauk ja käis Michonneaul järgi nagu koerakutsikas, tema oli varem olnud
ametnik, arvatavasti kohtuministeeriumis
annaabi.ee 
