Spirituaalsus
emigreeruv Arvo Pärt peeti Bresti raudteejaamas kinni, et piirivalve saaks nende pagasi läbi otsida.
,,Meil oli ainult seitse kohvrit, kõik mu noote, lindistusi ja kassette täis," meenutas helilooja hiljuti.
,,Meile öeldi: ,,Kuulame õige!"" See oli suur raudteejaam, aga seal polnud kedagi peale meie. Me
võtsime kassettmagnetofoni välja ning kuulasime ,,Cantust". See kõlas kui liturgia. Siis kuulasid nad
veel üht teist helikassetti ,,Missa Syllabicat". Nad olid meie vastu väga sõbralikud. Ma arvan, et see
oli kogu Nõukogude Liidu ajaloos esimene kord, kui miilits kellegi vastu lahke oli." Helilooja naljatas,
kuid tema sõnades kõlas ka terake tõtt. Kui ma hiljem küsisin Nora käest selle kummalise vahejuhtumi
kohta piiril, ütles ta: ,,Ma nägin, kuidas muusika võim suudab inimesi muuta."
Enamik kaasaegseid heliloojaid püüab kuulaja kõrva riivata või tema mõistust stimuleerida, sokeerida.
Pärt mängib aga kõrgematele panustele