raskemate lennumasinate poole. Esimesed lennukite joonistused olid väga algelised. Näiteks 1716. Aastal avalikustati Emanuel Swedenborgi poolt algeline vorming lennumasinast, millega õhus võimalik lennata. Lennumasin koosnes kergest raamistikust, mille külge oli kinnitatud tugev purjeriie. Lisaks oli kaks algelist tiivakujutist lisatud raamile, mis olid omavahel tasakaalus, et nad üksteist ei takistaks ega nende omavahelist tööd ei segaks. Swdenborg teadis ise samuti, et selle kavandi järgi ei lennata mitte kunagi, aga soovitas seda siiski jälgida, sest tegemist oli alles algusega. Sir George Cayley täiendas paljuski seda sama kavandit, mida E. Swedenborg tegi. Algselt õppides lennufüüsikat, koostas ta plaani, mis oli tolle aja kohta vägagi moderne, ning mis põhines aerodünaamikal ning kindlal mootoril. Mitmeid aastaid kestnud katsetused kandsid vilja, 1849. Aastal oli sellel esimene mehitamata lend ja 1853
Valitsev ratsionalism oli mõistuse filosoofia: see, mida mõistus maailma kohta ütleb, on tõde. Mõistusest lähtuvalt arvati saavat maailmapilt kogemuste abita. Äkki maailm ei vastagi meie mõistusele. 1760-ni järgib Kant seda kurssi, siis äratavad ta Locke'i ja Hume'i filosoofia. Locke: "Mõistuses pole midagi muud kui see, mis enne on olnud meeltes." Lõkepunktiks ta teos "Vaimude nägija unenäod", kus kritiseerib Emmanuel Swedenborgi. Emmanuel Swdenborg (1688-1772) oli Rootsi insener, protestantliku kiriku teoreetik. Konstrueerib maailmapildi, mis on jabur, aga inimestele meeldis - kogu maailm ja taevas (vaimne) on inimesekujuline. Keerulised inglite maailmad. Jutt oli teaduslik ja loogiline. Kõik olid kastides, süsteemis. Seda lugedes tajub Kant mingit seost. Kant loobub metafüüsikast vanas tähenduses. Ütleb, et tegelikult on metafüüsika teadus inimese mõistuse piiridest; piiride määratlemine kujuneb Kanti ülesandeks
annaabi.ee 
