,,Coppelia" 1922. aastal esietentunud Leo Delibes'i ,,Coppelia" oli esimene õhtut täitev ballettilavastus selles teatris. Seepärast on sobiv tähistada Eesti Rahvusballeti sümdi just selle romantilise, rõõmsa ja populaarse balletiga. Leo Delibes'i ballett on kolmes vaatuses: I vaatus Linnaväljaks Galiitsias. Linnapea tütar Swanilda on kihlatud noore ja nägusa Franziga. Pulmade eelõhtul tärkab Swanildas armukadedus, sest Franz jälgib lummatult kaunist tütarlasr dr.Coppeliuse rõdul. Inimpelgurist veidrik Coppelius unistab elusa nuku loomisest ning pühendub päeval ja ööl oma idee teostamisele. Sõbralikke tervitusi eirava tütarlapse ilmumine veidriku rõdule äratab linnaelanike uudishimu. Linnapea teatab rahvale, et järgmisel päeval peetakse koos lõikuspeoga tema tütre pulmapidu. Nähes, et Swanilda ja Franz on tülitsenud,
Ta oli ka Hynd Baieri Riigiooperi balletitrupi juht. Roberta Guidi di Bagno Ta on itaalia teatrikunstnik, kes on tuntud kogu maailmas. Ta on teinud kaastööd paljudele kuulsatele lavastustele, kujundusi ooperile ,,Jevgeni Onegin" (Chicago Lyric Opera). Tema menutükiks sai 2008. aastal Inglise Rahvusballetis Roberta Guidi di Bagno kostüümidega Derek Deane´i ,,Ainult Gershwin". Sisust ,,Coppelia" esietendus 25.mail 1870 Pariisi Opéras. Etendus esitati balletina. I vaatus Swanildas, kes on Franzi kihlatu, tärkab armukadedus, sest Franz jälgib nukku Coppeliat. Peagi satuvad nad tülli ja siis jälle lepivad ära. Vaatuse lõpus sisenesid nad Coppeliuse majja. II vaatus Tegelased avastavad ja uurivad Coppeliuse maja. Coppelius tahab varastada Franzilt elujõu aga see ei tule tal välja. Lõpuks jääb Coppelius nukrana üksi. III vaatus Toimub pulmapidu, Coppelius andestab teistele ja kõik lõppeb õnnelikult. Arvamus
annaabi.ee 
