Samamoodi nägi Buck, et mõnesid koeri viiakse kuhugi minema, ta ootas ning lootis, et teda järmisena ei viidaks. Ühel päeval tuli sinna väike, kõhetu näoga mees, kes nähes Bucki oli väga erutatud, mehe nimi oli Perrault, ta oli kuller. Perrault võttis kaasa Curly sõbraliku ja armsa koera, ning Bucki. Nad viidi ,,Narwhali" tekile, kus nad kohtasid veel ka Francoist, kes oli suurt kasvu, segavereline Kanada prantslane. Buck sai kohe aru, et neist tuleb lugu pidada, seda ta tegigi. Swal kohtasid Buck ja Curly veel kahte koera lumivalget kutsat, kes oli täiesti lumevalge ja salakaval, ning teine koer oli Dave, ta ei lasknud kedagi ligi, ning oli igas mõttes täiesti ükskõikne. Kui nad kohale jõudsid, ning välja õue läksid, nägi Buck talle tundmatut asja lund. Seal, Dyeana rannal, nägi Buck teistsugust elu, kui Lõunamaal, seal oli külm, valitses sagimine, ning ta kohtas uutmoodi koeri eskimokoeri. Nad olid salakavalad, ning ründasid etteütlemata
because the speaker is causally connected to the referent in an appropriate historical way. Kripke (1972/1980: 667) offers the further case of the biblical character Jonah. It is similar to the "Nixon" example (objection 3 in chapter 3). Kripke points out that we should distinguish between stories that are complete leg- ends and stories that are, rather, substantially false accounts of real people. Suppose historical scholars discover that in fact no prophet was ever swal- lowed by a big fish, or did anything else attributed by the Bible to Jonah. The question remains of whether the Jonah character was simply made up in the first place, or whether the story is grounded ultimately in a real person. Actually there are subcases: someone could have made up and spread a host of false stories about Jonah immediately after his death; or because Jonah was an exciting individual, all sorts of rumors and stories began to circulate
annaabi.ee 
