Balti riikide poliitiline ajalugu
TATARLASED.
- Õigeusu ja katoliku vaimulikel oli oluline osa: ruteeni ehk slaavi vaimulikut mehitasid
riiklikku bürokraatiamasinat (ruteeni ehk kanseleislaavi keel oli ametlik riigikeel),
poola vaimulikud juhtisid katoliku kiriku tegevust Leedus. Riigiametid olid siiski
mõeldud leedulastele. Väismaalastel oli keelatu omada maad.
- Pärast Vytautase surma sattus personaalunioon Poolaga kahtluse alla. Vytautase vend
ZYGIMANtAS ja Jogaila poeg SVITRIGAILA alustasid terve kümnendi väldanud
kodusõda vürstitrooni pärast. Svitriagaila poolel võitles Saksa Ordu Liivimaa haru,
Vene vürstiriigid ja tatarlased, Zygimantas toetus Poolale.
- 1435.aastal sai Svitrigaila otsustavaks PABAISKASE lahingus lüüa, kuid Zygimantas
ei saanud kaua võimu nautida, sest 1440.aastal ta mõrvati.
- Samal aastal valiti Leedu suurvürstiks Jagiello noorim poeg KAZIMIERAS, kellest sai
Poola kuningas 7 aastat hiljem
annaabi.ee 
