,,palun autogrammi''
tuli kuni enam ei tulnud. Rahvast oli pea 100 ringis, ning muidugi oli seal ka
hulganisti vanu sugulasi kes tahtsid sinu käest kuulda kuidas sa viimased 3 aastat
elanud oled, ning kui suureks sa oled kasvanud. Pidu veins kuni kell oli saanud
umbes 2öösel olid kohale jäänud ainult meie pere, minu vanaema-vanaisa ja onu
pere. Me istusime lõkke ääres grillisime vahukomme ja ajasime juttu. Eriti tore oli
kuulata onu juttu kuna ta oli veidikene svipsis. Ta rääkis no selliseid lugusid oma
noorus päevilt, et suu jäi lahti, nii vene sõjaväest kui ka pidutest ega ta muidugi
praegugi eriti vana ju pole sai alles 40. Kuid üks lugu meeldis mulle teistest enam,
ta rääkis, et oli eelmisel suvel olnud linnahalli lähedal, ning näinud seal ühte
ilmselgelt eksinud meest, kui ta lähemale läks sai ta aru, et tegmist on kuulsa
Brasiilia jalgpalluri Kakaga kes oli Tallinnas ära eksinud. Kaka oli küsinud onult