Tiit Lauk humanitaar
kõige “mustemad” elemendid ning siin võib täheldada otsest seost lõuna istandustega ja
sealtkaudu Aafrikaga. Need kaks on nii olulised, et kui džässmuusik esitab mõne klassikalise
muusikapala, suudab ta selle vaid fraseerimisega muuta džässilikuks isegi oma partiid noot-
noodilt mängides (Berendt 1999: 165). Ilmekas tõestus eeltoodud väitele on kuulus vokaal-
ansambel The Swingle Singers, kes Bachi teoseid esitades jälgib täpselt autori teksti, lisades
ettekandele vaid svingtrummi rütmitausta ja džässiliku fraseerimise, saavutades uskumatult
džässiliku tulemuse.
Eelnevaga seondub lahutamatult džässi rütmika koos svingiga. Iga džässansambel koosneb
meloodia- ja rütmisektsioonist. Esimesse kuuluvad trompet, saksofon, klarnet ja teised nn
viisipillid, teise trummid, (kontra)bass, kitarr ja klaver (tingimusel, et nad pole parajasti
soolopilli rollis). Džässrütmikas valitseb meloodiasektsiooni ja rütmisektsiooni vahel loo-
annaabi.ee 
