Tiit Lauk humanitaar
eraldi ei analüüsita, on nende 1. džässikontserdi fotol näha arvestatav keelpillide rühm (Bruér 1998: 50–51).
88
Kontsertide kavasid analüüsides torkab kohe silma 3. kontserdi kava märgatav “džässis-
tumine”. Autorite, nagu Coleman Hawkins ja Tommy Dorsey nimedki viitavad juba otseselt
sellele, et svingmuusika on Eestimaale jõudnud. Seda arvamust kinnitab ka svingseksteti
kavvalülitamine. Mõned kaudsed vihjed leiame veelgi: kavas on ainult üks vokaalnumber, s.t
publik oli juba hakanud instrumentaalmuusikaga harjuma, ja programmis on vaid 12 numbrit
(1. kontserdil 16), mis viitab sellele, et palad ise pidid pikemad olema, mis omakorda tähen-
dab, et seal oli rohkem (improvisatsioonilisi?) soolosid.
Oma järgmise džässikontserdi korraldas Veebel 3. novembril 1939. Kuni viimase ajani ei