Ligi pooled paarid lõpetavad svingimise, kuna tunnevad, et ei suuda elustiiliga kohaneda ja neid segab armukadedus. Tõsiusklikud svingijad näevad selles vaid mängu. Mäng ei ole päris. Mäng on viis õppida, vabaneda ja kogeda ning pärast oma kallimaga koju minnes teineteisest rõõmu tunda. Nad ei mõista svingimist petmisena. Nende jaoks on petmine romantiline kõrvalsuhe või suguühe ilma, et nende püsiparter seda teaks ja juures viibiks. Salasuhteid peetakse petmiseks, kuna svingivate paaride juures on oluline olla oma kaaslasega avatud ja aus. Nagu juba mainitud svingeritele pole seksi ja armastuse vahel võrdusmärki: elukaaslane võib soovida olla vahekorras kellegagi keda ta armastab, samuti võib ta seda soovida ka mõne täiesti võõra inimesega. See kõik on okei, seni kuni ei salatseta ning omavahel kokkulepitud reeglitest üle ei astuta. Kuidas vältida armukadedust svingides? Lihtsaim viis vältida armukadedust on olla avameelne ja teineteisega rääkida
Sellega seoses tuleks mainida veel üht seika: nagu eespool mainitud, on svingist alates kokkuleppeline reegel mängida Ɖ-noote trioolina, s.t nende suhe peaks olema Ҁ:ѿ. 2003. aasta sügisel Haagis toimunud IASJ I džässikonverentsil tutvustas muusikateadlane James L. Collier USA-s läbi viidud svingialase rahvusvahelise uurimisprojekti tulemusi, kus peale muusikute olid kaasatud ka tipptasemel arvutispetsialistid ja psühholoogid. Eesmärk oli välja selgitada “õige” svingivate kaheksandike suhe (Collier 2002: 463–483). Selleks sisestati arvutisse üldtunnustatud “svingietalonide” L. Armstrongi, Ch. Parkeri, D. Ellingtoni orkestri jt parimad lindistused ning arvuti analüüsis neid 0,01-sekundilise täpsusega. Tulemus osutus seatud eesmärgi (leida svingietalon) suhtes katastroofiliseks – selgus nimelt, et igal konkreetsel juhul oli tulem suures ulatuses küllaltki erinev, erinedes sageli isegi sama esineja
annaabi.ee 
