"svingirevolutsiooni" - 1 õppematerjal

Tiit Lauk humanitaar

tantsumuusikat /.../. Spetsiaalseid seadeid meil ei olnud, kombineerisime üheskoos ise” (Ojakäär 2000: 319). Seega, tõenäoliselt suurel määral improvisatsioon. Kava lähemalt uurides selgub küll kohe, et mitte kogu seal pakutud muusika ei olnud see “päris” džäss ja selles suhtes ei kannata võrdlus Benny Goodmani kontserdiga Carnegie Hall´is muidugi kriitikat. Kuid ega saagi nõuda, et Priit Veebel oleks toonud kõigest kaks aastat pärast suurt ameerika svingirevolutsiooni publiku ette Goodmani stiilis ja tasemel kava! Pealegi oli kavas ka päris arvestatavaid teoseid, näiteks eelmainitud G. Gershwini “Rhapsody in Blue”, mille klaverisoolo esitas Priit Veebel ise 177 . Enneolematult suur meie oludes – 18 meest – oli ka tema orkester (vt foto 53): 171 E. Visnapuu “Jazz kontsert”. Uus Eesti, 25.11.1936. 172 Ojakäär 2000: 324. 173 Siin võib olla põhjuseks asjaolu, et sel ajal peeti seda meloodiat üldiselt Rootsi rahvalauluks.