Tiit Lauk humanitaar
muusikute olid kaasatud ka tipptasemel arvutispetsialistid ja psühholoogid. Eesmärk oli välja
selgitada “õige” svingivate kaheksandike suhe (Collier 2002: 463–483). Selleks sisestati
arvutisse üldtunnustatud “svingietalonide” L. Armstrongi, Ch. Parkeri, D. Ellingtoni orkestri
jt parimad lindistused ning arvuti analüüsis neid 0,01-sekundilise täpsusega. Tulemus osutus
seatud eesmärgi (leida svingietalon) suhtes katastroofiliseks – selgus nimelt, et igal
konkreetsel juhul oli tulem suures ulatuses küllaltki erinev, erinedes sageli isegi sama esineja
poolt eri aegadel tehtud sama pala lindistuste puhul oluliselt. Seega leidis kinnitust väide, et
svingimine on suurel määral tunnetuslik fenomen ja väga subjektiivne, sõltudes paljudest
objektiivsetest ja subjektiivsetest teguritest (tempo, meeleolu, publik jne). Jõuti kokkuleppele,