Tiit Lauk humanitaar
jazz), siis džässrütmika arenedes nihkus aktsent 2. ja 4. löögile, kuigi 1. ja 3. löök jäid endiselt
rõhulisteks. Nii sündis omalaadne hõljumine, four beat jazz, mis nimetati svingiks.
Sellega seoses tuleks mainida veel üht seika: nagu eespool mainitud, on svingist alates
kokkuleppeline reegel mängida Ɖ-noote trioolina, s.t nende suhe peaks olema Ҁ:ѿ. 2003.
aasta sügisel Haagis toimunud IASJ I džässikonverentsil tutvustas muusikateadlane James L.
Collier USA-s läbi viidud svingialase rahvusvahelise uurimisprojekti tulemusi, kus peale
muusikute olid kaasatud ka tipptasemel arvutispetsialistid ja psühholoogid. Eesmärk oli välja
selgitada “õige” svingivate kaheksandike suhe (Collier 2002: 463–483). Selleks sisestati
arvutisse üldtunnustatud “svingietalonide” L. Armstrongi, Ch. Parkeri, D. Ellingtoni orkestri
jt parimad lindistused ning arvuti analüüsis neid 0,01-sekundilise täpsusega. Tulemus osutus
annaabi.ee 
