Tiit Lauk humanitaar
koosseisud sarnanevad tüüpiliste inglise tolle aja tantsuorkestritega, mida mitmed meie esi-
mestest džässbändidest (The Murphy Band, Vivo Band, Red Hot Ramblers) oma eeskujudena
on maininud.
Alates 1930. aastatest on märgatav tendents orkestrite puhkpillirühma suurenemisele: nagu
tabelist nähtub, on üha sagedamini koosseisus teine trompet, tromboon ja/või baritonsaksofon,
kõikidel fotodel on saksofonimängija(te) kõrval näha ka klarnet. Seega on 1930. aastate koos-
seisud algavale svingiajastule kohaselt pehmekõlalisemad. Suurima muudatusena torkab
peaaegu kõikides orkestrites silma akordion, mis jääb kuni kümnendi lõpul tegevust alustanud
Longhairs’ini (vt foto 24) kõikide koosseisude lahutamatuks osaks. Üha harvem näeb tabelis
seevastu bandžot, mida aastakümne teisel poolel asendab pehmekõlalisem ja võimaluste-
rohkem kitarr (The Dancing Travellers, Kuldne Seitse, Longhairs, Six Swingers). Esimese