Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
ka karistada. Õigeusu levikuga on usk vee jumalikkusse hääbunud. Hakati uskuma veestiihia
imettegevatesse omadustesse. Veest sai ka oluline kiriklike rituaalide atribuut, eriti pühad olid
puhtad külma vett purskavad allikad, mille juurde oli traditsiooniliselt kohane ehitada kabel ning
pühendada see mõnele pühakule või Jumalaemale. Mõned pühad allikad ja järved on säilinud
tänini, näiteks Venemaa Novogrudka (Svitjazi järv) või Semenovi linnades (Svetlojari järv)
( 1995: 34-39).
Komme kummardada allikatele ja ehitada nende äärde ehitisi eksisteeris ka eestlaste
esivanematel. Nad uskusid, et eluallikad annavad noorust ja tervist, silmaallikad ravivad
silmahaigusi, ilmaallikad soodustavad ilmamuutust (Eisen 1996: 62). Allikad, mis tulid kingu alt,
olid Maaema üsast sündinud ning seega pühad, omasid oma allikahinge, kuulsate allikatele
ehitati pühamu, hiljem tehti need juba majadeks, kus hoiti ja uuendati allika austamise küünlaid
annaabi.ee 
