Platoni poliitiline õpetus
suhtuvad kikidesse lastesse kui oma lastesse ja valitsejate kik lapsed
kikidesse valitsejatesse kui oma vanematesse. Sellega kaoks motiiv teha laps,
kellel vastavad eeldused puuduvad, siiski valitsejaks sellel phjusel, et
tahetakse oma lapsele kige paremat. Eelkige peaksid need drastilised abinud
olema, nagu eldud, suunatud sjalise seisuse korrumpeerumise rahoidmisele.
Platoni hilisemates teostes on korruptsiooni vltimise probleem ha enam
vaatluse all. Platonis paistab svenevat kahtlus vib olla oma ha
ebannestuvate poliitiliste rituste mjul Srakuusas kas on ldse
realistlik loota, et heski tegelikus ajaloolises situatsioonis viks leiduda
Politeia`s kirjeldatud mittekorrumpeeruvaile valitsejaile sarnaseid
vimuteostajaid.
iglus ja nnelikkus. Tiuslik riik peaks Platoni mratluse kohaselt olema
ka nnelik polis. Asjaolu, et antud inimelu korralduse kaudu vivad nne
saavutada ka need, kes selleks snnipraseid eeldusi pole kaasa saanud, on