2. Miks on kuningas Knut oluline Rootsi riigi kujunemisel? Ta oli esimene kuningas, kel oli märkimisväärne võim nii Svealandi kui Götalandi üle, mis oli tänapäeva Rootsi riigi kujunemise eelduseks. (The Emergence of Sweden, Lindkvist 2008) 3. Kuhu kulus suurem osa talupoegadelt kogutud maksudest 13. Sajandil? Götalandis oli kuningal palju erinevaid peatuspaiku üle Rootsi, et ta saaks teha ringkäike ja sõita ning näidata oma kohalolu. Selle finantseerimiseks aga koguti makse. Svealandis läks suurem osa sõjaväe ülalpidamiseks, laevade ostuks jne. (The Emergence of Sweden, Lindkvist 2008) Riikide teke erinevates Skandinaaviamaades 5 Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade ajalugu I 09.10
kalandusega tegeleb ainult 4% tööhõivelisest rahvastikust, varustab Rootsi end ise peamiste toiduainetega ja annab ka väljaveotoodangut. Põllumajandus tootmist varem korrastanud reguleeritud siseturg ja sisseveopiirangud on otsustatud 1990 aastate esimesel poolel asendada täieliku vabaturuga. Ületootmise tõttu soodustatakse teravilja ja söödataimede külvipinna vähendamist või nende asendamist teiste kultuuridega. Põllumajandus on arenenud eeskätt Götalandis ja Svealandis ning eriti äärmises lõuna osas Skanes. Alates 1930 aastast on talude arv ja külvipind vähenenud, kuid kogusaak kõrge saagikuse tõttu (1991.a.talinisu 60ts/ha, kartulit 276ts/ha) suurenenud. 1992 oli Rootsis talusid 91 850 ja haritavat maad 2 768 000ha. Põhitootmisharud on liha-piimakarjandus ja seakasvatus. 1992 oli Rootsis 1.7 milj veist, 2.1 milj siga, 447 000 lammast ja 6.6 milj lindu, toodeti 3,2 milj tonni piima, 63 000 tonni võid ja 115 000 tonni juust
annaabi.ee 
