Peale seda otsustas Igor, et jääb Šveitsi elama. Varsti kolis Šveitsi ka tema perekond. Perekond elas kuni 1920. aastani Clarensis ja Lausanne’is. Seal kirjutas Stravinski mitmed maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks kirjutas ta Lausanne’is balleti „Petruška“ (1911) ja Clarensis „Püha kevad“ (1913) ja „Pulcinella“. „Pulcinella“ esietendus 15. mail 1920. aastal Ernest Ansermet’i juhendamisel. Šveitsis sündis Igorile teine poeg Svatoslav (1910), kes võttis täiskasvanuna omale nime Soulima, ja 1913. aastal sündis Igorile tütar Milena. Viimase raseduse ajal avastati Jekaterinal kopsutuberkuloos ning ta paigutati Leysini sanatooriumisse. 1914. aasta juulis käis Stravinski korraks Venemaal ja naasis sealt vahetult enne piiride sulgemist Esimese maailmasõja puhkemise tõttu. Pärast sõja lõppu otsustas Igor, et ei koli enam tagasi Venemaale. 2|Page 1918
Kaheldav. Igor kohtas kaunist Olgat. Vladimir Püha oli Kiievi-Vene (Vana-Vene) perioodi silmapaistvaid vürste. Sageli kasutatakse vene vürstide puhul lisanimesid. Lisas on neile antud hüüdnimesid, sest samanimelisi vürste oli palju, vaja kuidagi eristada. Nt Jaroslav Tark polnud vanasti, hiljem antud vene ajaloolaste poolt. Vladimir Püha = Vladimir Ristija (kirikuringkond)= Vladimir Päikene )bõliinades) vladi mir ehk valitse maailma. Nimed on suurejoonelised. Svatoslav svjatõi slav ehk püha slav. Vladivostok ehk valitse ida, Nadezda ehk lootus. Kuigi Vladimir võtab ristusu vastu, kasutatakse endiselt ka vana nime. Pojad Boriss ja Gleb pärinevad Bütsantsi Annast ja neist said ka esimesed pühakud. Vana pühakoda, mille Vladimir oli lasknud rajada, tuli hävitada (usu vastuvõtmisel). Seal vana sõjajumal Perun peal, visati Dnepri jõkke. Vene kroonikad, et usk võeti heal meelel vastu, alluti hästi vürsti tahtele. Novgorodis ja
annaabi.ee 
