Vana-India muusika
hilisemas traditsioonis on nad kahanenud 12 kõrguseks, svarasthnaks.
Ntyastras on svarad (noodikõrgused) korrastatud kahes erinevas grmas ehk helikõrguste
järgnevuses: aja-grmas ja madhyama-grmas, tähistades siis vastavalt aja (Euroopa C)
noodist ja madhyama (Euroopa F) noodist algavaid skaalasid. Skaalasid võib defineerida 22
võrdselt jagatud mikrotooniliste intervallide (rutide) kaudu või konsonansete intervallide
(samvdade) kaudu erinevate svarade vahel. Iga svara hõlmab nii noodi helikõrgust kui
intervalli, mis jääb kahe, kolme või nelja ruti võrra madalamale.11 Läänelikus noodikirjas on
seda võimatu täpselt edasi anda, sest grmad sisaldasid kolme helikõrgust: kahte, kolme ja
nelja rutit. Praktikas võisid need kolm ruti astet osutada ebamäärastele, lainetavatele
helikõrgustele, vähemalt lauljatel ja flöödimängijatel.12 Parema pildi saamist võiks aidata
annaabi.ee 
