kohe peale jääminekut. Seda lõhet nimetatakse "jääjärgseks". Sügislõhe veedab jões aasta, ei toitu ja koelmuile tuleb alles järgmisel sügisel. Jääjärgse lõhe järel tuleb juunis jõkke niinimetatud "sulgeja". See on põhiliselt suur emalõhe juba tunduvalt rohkem arenenud sugunäärmetega. Juulis asendab "sulgejat" hästi arenenud niisa ja marjaga madalveelõhe. Mõlemad viimati nimetatud rühmad jõuavad koelmuile ja koevad samal sügisel. Nad moodustavad suvivormi. Koos madalveelõhega tuleb jõkke nn. tinda väikesed (45-53 cm, 1-2 kg) isased, kes on meres elanud aasta ja selle ajaga ka suguküpseks saanud. Paljud isaslõhed ei lähe üldse merre. Nad saavad suguküpseks jões ja niisk on neil välja arenenud juba 10 cm pikkuselt. Seetõttu on sügislõhede, "jääjärgsete" ja madalveelõhede seas ülekaalus emased. Mõnesse jõkke tuleb koos sügislõhega nn. lehtede langetaja väike vorm, kes on sarnane tindaga, kuid kelle hulgas on ka emaseid
ilmuvate idujuurte arv erinev pähiku alumised õied on pähiku ülemised õied on Õite arenemine pähikus enam arenenud enam arenenud Soojusnõue väike suur Niiskusnõue suurem väiksem (v.a. riis) Tali- ja suvivormi tali- ja suvivormid suvivormid esinemine Reageerimine päeva pikapäevataimed lühipäevataimed pikkusele kiire (nt. nisu tärkab 7-10 väga aeglane (nt. mais tärkab Algarenemine päevaga) 20-25 päevaga)
annaabi.ee 
