Talurahva ajalugu-Talu ja Küla
oma lappide lähedal) ja tõstandväljastikku(väljad jaotatud kahes järgus: esiteks suuremateks tükkideks,
tõstanditeks, need omakorda põllutükkideks vastavalt talude arvule. Olid pikad paralleelsed siilud-
nöörimaad).Saraskondilik kas. Tingis väljasunni. Kuna päras koristust lasti loomadel kõrrel tallata, siis pidid
kõik talud külvama ja koristama ühel ajal. Külaväli oli ühel aastal rukkis, suviviljas või kesas ning talud ei
saanud sellest kõrvale kalduda. Algselt võisid põllud olla küla ühiskasutuses mitte jagatud. Mõnikord võis
olla ka mitme pere vahel jagatud lappe. Kui mõni talu jäi harimata siis said mõnikord teised talud tema lapi
endale. Vahel anti ka vanade talude maid uutele taludele. Põllud ja aiad pidi olema tarastatud ja võõra maa
tarastamine oli karistatav. Väljaspool küla ühismaid olid üksjalgade ja vabadike maad. Nende talud olid küla
maadele rajatud