Keskaja majandusajalugu
kaheväljasüsteemi puhul vaid 2/3 põllupinnast. Esimesi märkusi sellest on 8. saj,
laialdasem levik toimus aga 11. saj. Arvatakse, et peamiseks initsiaatoriks oli mõis, mis
oli huvitatud suuremast sissetulekust. Kolme välja puhul ei saa talud ise otsustada, kuhu
mida külvata. Kuna maad oli jagatud siiludeks, vajas selle harimine koostööd, mida
alguses organiseeris mõis hiljem külanõukogu.
Põllukultuurideset kasvatati taliviljana: nisu ja rukist, suviviljana: otra ja kaera.
Saagikus oli madal, aga sõltus suuresti erinevate maa-alade viljakusest. Nt mõned Itaalia
alad olid viljakamad, Inglismaa ja Prantsusmaa suurematel aladel pigem madalam
viljakus. Kasvatati ka muid kultuure, nt lina ja kanepit, kaunvilju, nt hernest, uba, läätsi,
ja talude juures olid juurviljapõllud ja puuviljaaiad. Kui võimalik, siis kasvatati palju
viinamarjapõõsaid ja oliivipuid. Linnade ümbrusesse rajati nende turgude
äratootmiseks eraldi põllumaad