"suvitusvilla" - 1 õppematerjal

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

suuremaid, nn. pansionaadi tüüpi asutusi, mida üüriti suvitajatele (nagu toona öeldi: supelvõõrastele) tubade kaupa välja. Sellised elamud on hiljem sageli kohaldatud korterelamuteks, tõsiseks probleemiks võib renoveerimata elamute puhul siinkohal olla ebapiisav soojapidavus ja väheotstarbekas ruumijaotus, kus näiteks külmad verandad moodustavad ebamõistlikult suure osa korterist, sest need elamud ei ole algselt ehitatud aastaringseks elamiseks. Joonis 1.20 Suvitusvilla Tallinnas Pirital Purje tänavas. 1.4.5 Nn. Tallinna maja ja teised 1920.  1930. aastate puidust korterelamud Kuigi palju räägiti arhitektide ringkondades ja kirjutati ka toonastes ajalehtedes vajadusest ehitada Tallinna eeslinnadesse ja ka mujale Eesti linnadesse rohkem kivimaju, nagu tehakse Riias ja Helsingis, jätkus puitelamute ehitamine hoogsalt ka pärast Eesti vabariigi iseseisvumist. Tallinna majaks nimetatakse 1920.  1930. aastail Tallinnas ehitatud