"suvitusmaastik" - 1 õppematerjal

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

Saame tekitada retseptsioonikeskme jutustava luule (ballaadide) juurde. "Õnnevarjutuse" aines on võetud Piiblist, Eesti rahvaluule ja baltisaksa pärimusest. Under on kuidagi saksapärane luuletaja ­ saksaärane peenendatus, kulturiseeritus. 3) Underi puhul peaks rõhutama tema looduskesksust. Algusest peale on tema loomingus näha panteistliku kallakuga loodusesse sulandumise taotlusi. Looduse puhul peaks täpsustama seda, et Underi loodus on kuidagi eriliselt suvitusmaastik. See on ikkagi linnainimene, kes tuleb maale ja kes hakkab päikest võtma. Või kõnnib niisama looduses ja saab elamusi. On juhitud tähelepanu ka sellele, et varases loomingus on palju taimi (suurel määral aialilled) - mingil moel kulturiseeritud loodus. Underil on oma osa suvitsukultuuri kujundamises, mis jättis ilmekaid jälgi ka eesti kirjandusse. 4) Luule ornamentaalsus ja väljapeetud stiliseeritus. Kui me hakkame värssi või fraasi