Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
(paremal). Kunagine villa jaguneb nüüd paljudeks väikesteks korteriteks.
Omaette nähtusena tuleb ära mainida tsaariaja suvitusarhitektuur (Joonis 1.20). Suurte
verandade ja rõdudega, sageli rikkalikult puitpitsilisi jõukama klassi suvilaid ehitati kogu
Eesti rannikualal, sealhulgas kuurortlinnades, nagu Narva-Jõesuu, Haapsalu, Pärnu ning
toona ka oluliseks merekuurordiks peetud Tallinn, eriti Kadrioru ja Pirita-Kose piirkond.
Hiljem tekkisid suvitusasulad ka merest kaugemal: näiteks Nõmme Tallinna külje all ja
Elva Tartumaal. Väiksemad suvilad olid tavaliselt ehitatud ühele perele, esines aga ka
suuremaid, nn. pansionaadi tüüpi asutusi, mida üüriti suvitajatele (nagu toona öeldi:
supelvõõrastele) tubade kaupa välja. Sellised elamud on hiljem sageli kohaldatud
korterelamuteks, tõsiseks probleemiks võib renoveerimata elamute puhul siinkohal olla
ebapiisav soojapidavus ja väheotstarbekas ruumijaotus, kus näiteks külmad verandad
annaabi.ee 
